Esimene päev Rumeenias

Timisoara lennujaam on väike, väga väike. Lennujaamas võttis natuke aega kohvri ootamine. Leidsin üles piletiputka, et osta bussipilet Express 4B rongijaama. Pilet maksis 2,5 lei. Expressist oli asi kaugel. Buss sõitis ummikus pea 40 minutit. Hea oli, et rongi väljumiseni oli veel tund aega. Ostsin rongipileti Timisoara – Arad hinnaks 7,5 lei. Kolistasin oma raske kohvriga end teise rongi juurde arvates, et see võib õige rong olla, suunati mind käeviipega järgmise rongi juurde. Kolistasin oma kohvrit edasi üle rööbaste mööda mettallosa. Rong oli paljutõotav. Esmapilgul ei julgenud sisse ronidagi...mis ei julgenud, enne tuli pilt rongist teha. Vaatasin seda treppi ja tulid meelde ajad, kui meil endil Balti jaamast sellised rongid väljusid. Valisin siis kahe astmega trepi asemel kolme astmega vaguni (tundus kuidagi kergem) ja hakkasin oma 20 kilost kohvrit sealt üles vinnama. Kergetekillast see just ei olnud, sest trepiaste oli kitsam kui kohver. Rong oli tühi, olin üks esimestest. Upitasin end kuidagi trepist üles, lõpus kohvri lihtsalt "veeretasin" peale. Vaatasin rongis ringi ja hüppasin esimesse ettejuhtuvasse “kongi”. Nägin neid autoistme moodi peatugedega toole ja tundsin suitsuhaisu. Mitte et ma suitsetajate salongi ei istunud. Jah kongideks neid just nimetama peab. Ühes kongis on kuus äramäärdunud hallikaskattega istet. Mõtlesin, no eks ma kannatan siis selle tunnise sõidu ehk üle. . Aga ega vahet suurt ei ole. Haiseb siin kõikjal. Või on mind Elroni porganditega ära hellitatud. Vähemalt rongis on soe, mis on hetkel olulisem.

Suitsuhaisu viskab ikka täiega sisse. Mul hakkab paha. Kõik teretavad kongi astudes. Buna seara!

Timisoara - Arad rong

"Kongis"

Väljaspool kongi

Ühes kongis istusin mina ühe kohaliku neiuga. Enne väljasõitu sisenesid kongi veel kaks prantsusekeelt kõnelevat tüüpi. Prantsusekeelset juttu jätkus neil kaua. Vahelumisi prantsuse inglise keelt kõneledes. Reisi lõpu poole hakkasid need kaks tüüpi minuga rääkima. Üks tüüp oli Maroko päritolu ja teine Belgia, aga elasid vist Prantsusmaal. Igaljuhul olid nad üliõpilased. Nalja tegid nad ikka korralikult. Terve see nende prantsuse-, inglisekeelne jutt oli täis aforisme.

Kuna minu koti küljes rippus visitestonia.com kohvri lipik, polnud neid palju arvata, kust ma pärit olen. Muidugi ei jäänud neil märkatama ka minu seljakoti küljesahtlisse lükatud Postimees, mille lennukist kaasa haarasin. Poistel oli suur huvi eesti keele lugemise vastu. Nii nad siis lugesid....Kersti Kaljulaidil on tundlik ja tark pilk nii Eesti sisese kui ka Euroopasse ja julgeolekuteemadesse. Poistel tuli see hästi välja.
Olime jõudnud Aradisse arvatavast hiljem. Midagi Rumeenialikku. Timisoarast Aradisse on 57 km, mida rong oleks pidanud läbima 1h ja 20 minutiga. Tegelikkus oli 1h ja 40 minutit. Rattaga oleks ka samaks ajaks kohale jõudnud :)